Zeltweg
Zeltweg on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Murtali ringkonnas. See asub Muri jõe Aichfeldi nõos Ülem-Steiermargis. Suuremad omavalitsused läheduses on Judenburg, Knittelfeld ja Fohnsdorf.
Vaade põhja poolt
Mõned talud registreeriti Steiermargi hertsogkonnas Zeltwegis juba 13. sajandil. Küla kutsuti siis Celtwich, selle nimi on esmakordselt kirjas 1430. aastal. 15. sajandil oli näljahädadest, ikaldustest ja epideemiatest tingitud märkimisväärseid raskusi. Alates 1569. aastast algatas Habsburgist Austria ertshertsog Karl II palgiparvetuse Muri jõel, mis omandas Zeltwegi ajaloo jaoks märkimisväärse tähtsuse. Järgnevate aastakümnete jooksul Zeltweg kasvas ja oli rände sihtkoht.
18. sajandil vähenes rahvaarv teedevõrgu laienemise tõttu tunduvalt. 1848. aastal otsustas Ülem-Sileesiast pärit krahv Hugo Henckel von Donnersmarck oma perekonna sulatustehase Kärnteni Frantschach-Sankt Gertraudist sinna ümber paigutada. See tööstuslik pööre tõi Zeltwegi buumi. Raudteejaam ehitati 1868. aastal. Zeltweg eraldati naabruses asunud Fohnsdorfist omaette vallaks ja esimene linnapea Heinrich Dillinger valiti 1875. aastal.
Pärast Austria anšlussi 1938. aastal liideti Zeltwegi rauatööstus konglomeraadiga Reichswerke Hermann Göring, kus Teise maailmasõja ajal töötas arvukalt sunnitöölisi. Sõja lõpus okupeerisid Zeltwegi esmalt Nõukogude ja siis Briti väed. Ometi toimus pärast sõda tõus nii hariduses kui ka tööstuses. Zeltweg sai linnaõiguse 1. jaanuaril 1966.
Vaade põhja poolt
Mõned talud registreeriti Steiermargi hertsogkonnas Zeltwegis juba 13. sajandil. Küla kutsuti siis Celtwich, selle nimi on esmakordselt kirjas 1430. aastal. 15. sajandil oli näljahädadest, ikaldustest ja epideemiatest tingitud märkimisväärseid raskusi. Alates 1569. aastast algatas Habsburgist Austria ertshertsog Karl II palgiparvetuse Muri jõel, mis omandas Zeltwegi ajaloo jaoks märkimisväärse tähtsuse. Järgnevate aastakümnete jooksul Zeltweg kasvas ja oli rände sihtkoht.
18. sajandil vähenes rahvaarv teedevõrgu laienemise tõttu tunduvalt. 1848. aastal otsustas Ülem-Sileesiast pärit krahv Hugo Henckel von Donnersmarck oma perekonna sulatustehase Kärnteni Frantschach-Sankt Gertraudist sinna ümber paigutada. See tööstuslik pööre tõi Zeltwegi buumi. Raudteejaam ehitati 1868. aastal. Zeltweg eraldati naabruses asunud Fohnsdorfist omaette vallaks ja esimene linnapea Heinrich Dillinger valiti 1875. aastal.
Pärast Austria anšlussi 1938. aastal liideti Zeltwegi rauatööstus konglomeraadiga Reichswerke Hermann Göring, kus Teise maailmasõja ajal töötas arvukalt sunnitöölisi. Sõja lõpus okupeerisid Zeltwegi esmalt Nõukogude ja siis Briti väed. Ometi toimus pärast sõda tõus nii hariduses kui ka tööstuses. Zeltweg sai linnaõiguse 1. jaanuaril 1966.
Kaart - Zeltweg
Kaart
Maa (piirkond) - Austria
 |
 |
| Austria lipp | |
Austria piirneb läänes Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunas Itaalia ja Sloveeniaga, idas Ungari ja Slovakkiaga ning põhjas Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Austria pindala on 83 879 km². Maastik on väga mägine, kuna suure osa territooriumist võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% territooriumist asub merepinnast madalamal kui 500 meetrit. Austria kõrgeim punkt on Großglockneri mägi (3798 meetrit merepinnast ), madalaim punkt asub Neusiedler See läheduses ja on 115 meetrit merepinnast.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| EUR | Euro (Euro) | € | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| HR | Horvaadi keel (Croatian language) |
| DE | Saksa keel (German language) |
| SL | Sloveeni keel (Slovene language) |
| HU | Ungari keel (Hungarian language) |